Mis on olümpialiikumine? Kes saab olümpialiikumisse kuuluda?
Olümpialiikumine koosneb kõigist organisatsioonidest, sportlastest ja muudest asjahuvilistest, kes on nõus olümpiahartas kirja pandud põhimõtete alusel kaasa aitama rahumeelse ja parema maailma rajamisele, kasvatades noorsugu spordi kaudu olümpialike väärtuste vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole – olümpiamängudele.
Olümpialiikumist juhib Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK, prantsuse keeles Comité International Olympique – CIO; inglise keeles International Olympic Committee – IOC).
Mis on olümpism? Millistele põhimõtetele see tugineb?
Olümpism on elufilosoofia, mis ülendab ja ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks. Seostades sporti kultuuri ja kasvatusega, püüdleb olümpism jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikul väärtusel ja üleüldiste eetiliste põhimõtete austamisel rajaneva elulaadi poole. Olümpismi eesmärk on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, et soodustada inimväärikuse säilitamise eest hoolt kandva rahumeelse ühiskonna rajamist. Nüüdisaegse olümpismi põhimõtted visandas Pierre de Coubertin.
Kas olümpialiikumise põhialused ja toimimisreeglid on kusagil kirjas?
Olümpialiikumise organiseerimise ja toimimise reeglid ning juhised on kirjas olümpiahartas. Olümpiaharta on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt vastu võetud põhialuste, reeglite ja ametlike selgituste kogum. Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ning kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis. Hiljem on hartat regulaarselt täiendatud.
Kas ausa mängu põhimõtete järgimine olümpiamängudel on sportlastele ainuvõimalik valik?
Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui ka konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Ilma ausa mängu printsiibi järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Mis on olümpiaad?
Mõiste ‚olümpiaad’ tähistab neli järjestikust kalendriaastat kestvat perioodi, mis algab esimese olümpiaadi aasta 1. jaanuariga ja lõpeb neljanda aasta 31. detsembriga. Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuliselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiaadi mängudest (olümpiamängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal.
Iga olümpiaad nummerdatakse ka juhul, kui mõne olümpiaadi mängud jäävad pühitsemata.
Mille poolest erineb suve- ja taliolümpiamängude numeratsioon?
Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Mängud toimuvad iga nelja aasta järel, kaheaastase intervalliga suve- ja talimängude vahel. Suvemängud peetakse alati selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse, ning kannavad selle olümpiaadi numbrit. Talimängud nummerdatakse lihtsalt toimumise järjekorras.
Kas olümpiamängud on võistlused riikide või sportlaste vahel?
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.
Kas olümpiamängud korraldab linn või riik?
Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest mujal läbi viia.
Mida tähistab olümpiasümbol?
Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe- või viievärvilisena. Rõngaste värvid ülal (vasakult) on sinine, must ja punane ning all (vasakult) kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus-(riigi-)lipu värvuste hulka.
Milline on olümpialipp?
Olümpialipul on valge ilma ääristuseta põhi, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Olümpialipp kiideti heaks 1914. aasta juunis Pariisis kogunenud VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis.
Mis vahe on olümpiaembleemil ja olümpiasümbolil?
Olümpiaembleem on omaette terviklik kavand, mille juures võib olümpiasümbolit kasutada. Kuid seejuures peavad olümpiarõngad olema ühendatud mõne teise eristatava elemendiga. Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK – see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka olümpiamängude korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korraldava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ning mängude toimumisaasta.
Kas on olemas olümpiadeviis?
Olümpiadeviisiks on ladinakeelne “Citius, altius, fortius” (eesti keeles “Kiiremini, kõrgemale, tugevamini”). See on läkitus, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb Prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon’ilt.
Kes on olümpiahümni autoriteks?
Ametliku olümpiahümni muusika autoriks on Kreeka helilooja Spyros Samaras ning originaalsõnade autoriks Kreeka poeet Kostis Palamas. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas.
Kus süüdatakse olümpiatuli?
Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esimest korda põles olümpiatuli 1928. aastal Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel.
Milline on olümpiatõotus?
Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. See on sümboolne tagatis, mis peab üleval hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Sportlastõotus anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike tõotus aga 1972. aasta Müncheni mängudel. Tõotuste tekste on aja jooksul vastavalt vajadusele muudetud.
Sportlaste tõotus
“Luban kõikide võistlejate nimel, et me osaleme neil olümpiamängudel, austades ja järgides neid reegleid, mille kohaselt olümpiamänge peetakse, pühendades endid dopingu- ja droogidevabale spordile, tõeliselt sportlikus vaimus, spordi kuulsuseks ja meie võistkondade auks.”
Kohtunike tõotus
“Luban kõikide kohtunike ja ametiisikute nimel, et me täidame neil olümpiamängudel oma kohustusi täiesti erapooletult, austades ja järgides neid reegleid, mille kohaselt olümpiamänge peetakse tõeliselt sportlikus vaimus.”
Kas olümpiamängudel on olemas oma erilised traditsioonid?
Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning tseremoniaalsust. Just olümpiarituaalid toovad välja nüüdisaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis niisuguste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal.
Millised traditsioonid kaasnevad olümpiamängude ava- ja lõputseremooniatega?
Olümpiamängude ava- ja lõputseremooniad toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmisele kuulub avatseremoonia olulisemate rituaalide hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss. Sissemarss toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka delegatsioon ning selle lõpetab korraldajamaa delegatsioon.
Kus asub Olümpiamuuseum?
Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum) tegutseb Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all Lausanne’is (Šveits). 1934. aastal esmakordselt uksed avanud muuseumis asuvad ka olümpiauuringute keskus, põhjalik raamatukogu ja arhiivid. Muuseumi koduleht internetis: www.olympic.org/en/content/Olympic-Museum