Professor Atko-Meeme Viru nimeline stipendium
Atko-Meeme Viru (07.09.1932 Tallinn – 21.10 2007 Tartu) lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kehakultuuriosakonna 1955. aastal. Aastatel 1956-1959 õppis ta aspirantuuris TÜ arstiteaduskonna füsioloogia kateedri juures ja kaitses bioloogiateaduste kandidaadi kraadi 1963. aastal TÜ arstiteaduskonna nõukogus. Bioloogiadoktori kraadi kaitses Atko-Meeme Viru 1970. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Bioloogia Nõukogu ees. Õppejõu karjääri alustas ta Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas 1959. aastal sportmängude kateedri õpetajana, 1967. aastal sai ta dotsendi kutse ning tõusis ühtlasi spordimeditsiini kateedri juhatajaks. Alates 1971. aastast juhtis Atko-Meeme Viru spordifüsioloogia kateedrit, professori kutse sai ta 1973. aastal. Spordifüsioloogia professorina töötas Atko-Meeme Viru kogu oma järgneva akadeemilise karjääri vältel, ta emeriteerus sellelt ametikohalt TÜ spordibioloogia instituudis 1998. aastal. Atko-Meeme Viru oli Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan aastatel 1973-1989.
Atko-Meeme Viru oli väljapaistev teadlane, kes viis Eesti sporditeaduse kõrgele rahvusvahelisele tasemele. Ta oli enam kui 500 teadusliku artikli autor ja kaasautor, neist üle 150 ilmus rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades. Autori ja kaasautorina avaldas ta endise NSV Liidu, USA, Jaapani ja Itaalia tunnustatud teaduskirjastuste vahendusel 13 monograafiat. Laialdase rahvusvahelise tuntuse pälvis ta kaheosalise monograafiaga „Hormones in Exercise“, mille mõlemad köited andis välja CRC Press (USA) 1985. aastal. Külalisprofessorina esines Atko-Meeme Viru spordifüsioloogia ja -biokeemia alaste loengutega 27 maailma ülikoolis. Ta on läbi aegade üks edukamaid teaduslikke juhendajaid Tartu Ülikoolis. Tema suunamisel on edukalt kaitstud 4 doktori-, 36 kandidaadi- ja 7 teadusmagistri kraadi. Atko-Meeme Viru laiast teaduslikust haardest annab seejuures tunnistust tõsiasi, et teaduste kandidaadiks kvalifitseerusid tema õpilased kolmes valdkonnas – nii bioloogias, meditsiinis kui ka pedagoogikas.
Erakordselt viljaka akadeemilise teadus- ja õppetöö kõrval jõudis Atko-Meeme Viru anda kaaluka panuse olümpialiikumise edendamisse nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, olles üks Eesti Olümpiakomitee (EOK) tegevuse taasalustamise initsiaatoreid nõukogude okupatsiooni lõpuperioodil ning EOK asepresident aastatel 1989-2000. Ta oli Eesti Olümpiaakadeemia asutamise üks võtmeisikuid ja selle organisatsiooni president aastatel 1989-2001, kelle juhtimisel Eesti Olümpiaakadeemia pälvis Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia tunnustuse. Olümpia- ja spordiliikumist Eestis edendas ta ka Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri ja Spordi Sihtkapitali nõukogu esimehena (1996-1998) ning Tartu Kultuurkapitali nõukogu liikmena (1995-1997).
Atko-Meeme Viru oli pühendunud tervist väärtustava eluviisi edendamisele Eestis, tehes seda liikumise „Eluterve Eesti eest“ nõukogu liikmena (alates 1994.aastast), Eesti Karskusliidu esimehena (1989-1992), Eesti Tervisekasvatuse Ühingu juhatuse liikmena (alates 1997. aastast) ja karskusühenduse AVE nõukogu esimehena (alates 2001. aastast).
Atko-Meeme Viru väljapaistev tegevus on korduvalt pälvinud ametlikku tunnustust: 1977. aastal anti talle ENSV teenelise teadlase aunimetus, 1989. aastal NSVL Teaduste Akadeemia P. Anohhini nimeline medal, 1996. aastal Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhind olümpismi edendamise eest, 1998. aastal Eesti Olümpiakomitee medal, 2001.aastal Punase Risti V klassi orden ja riiklik spordi elutööpreemia. Aastal 2007 valiti Atko-Meeme Viru Tartu linna aukodanikuks.
MTÜ Eesti Olümpiakadeemia (EOA) eesmärgiks on olümpialiikumise edendamine Eestis, tehes seda olümpismi filosoofia selgitamise ja levitamise, olümpismialase hariduse väärtustamise ning erinevate olümpiaharidusprojektide teostamise kaudu. EOA tegevus on teduspõhine, tema oluliseks ülesandeks on teadusliku informatsiooni vahendamine olümpismi ja olümpiasportlaste ettevalmistuse valdkonnas Eesti ja välismaa teadlaste vahel, samuti Eesti olümpiasportlaste ettevalmistuse ja esinemise teaduspõhine analüüsimine.
Hr Neinar Seli on Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlane (1981). Bioloogiateaduste kandidaadi kraadi kaitses ta 1990. aastal professor Atko-Meeme Viru juhendamisel. Ta on Eesti Olümpiaakadeemia president (alates 2005), Eesti Olümpiakomitee president (2012-2016) ja Eesti Kergejõustikuliidu aupresident (2007).
Statuut
1. Stipendiumifondi asutavad Eesti Olümpiaakadeemia ja hr Neinar Seli eesmärgiga toetada liikumis- ja sporditeaduste alases uurimistöös silmapaistvaid tulemusi saavutanud Tartu Ülikooli doktorandi, noore teadlase või õppejõu teaduslikku tegevust.
2. Stipendiumi võivad taotleda kõik Tartu Ülikoolis õppivad ja töötavad doktorandid, noored teadlased ja õppejõud, kes tegelevad uurimistööga liikumis- ja sporditeaduste valdkonnas ning kes ei ole professor Atko-Meeme Viru nimelise stipendiumi laureaadid. Noore teadlase ja õppejõuna mõistetakse käesolevas statuudis isikuid, kelle vanus on alla 40 aasta.
3. Stipendiumi suurus on 3000 eurot, see määratakse üheks õppeaastaks. Stipendiumi asutajad toetavad stipendiumi väljaandmist võrdsetes osades. Igal aastal antakse välja kuni kaks stipendiumi.
4. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill. Avaliku konkursi stipendiumile kuulutab sihtasutus välja oma kodulehel ja ülikooli teabekanalites üks kuu enne taotluste laekumise tähtaega.
5. Konkursi kuulutab sihtasutus välja pärast sihtotstarbelise toetuse laekumist sihtasutuse kontole.
6. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Tartu Ülikooli Sihtasutusele väljakuulutatud tähtpäevaks elektrooniline stipendiumitaotlus (sh stipendiumi kasutamise eesmärk, ühiskondlik ja erialane tegevus, ülevaade uurimistööst, motivatsioonikiri; soovituskiri).
7. Stipendiumikonkursile laekunud taotlusi hindab 3-liikmeline stipendiumikomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Olümpiaakadeemia, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ning hr Neinar Seli esindajad. Stipendiumikomisjon vaatab läbi laekunud taotlused, teeb otsuse ja esitab stipendiumi kandidaadid sihtasutusele kinnitamiseks.
8. Stipendiumi määramisel arvestatakse taotleja senise liikumis- ja sporditeaduste alase teadustöö tulemuslikkust, samuti tema panust liikumis- ja sporditeaduste populariseerimisse, kehalise kasvatuse ja spordi alase kõrghariduse, tervist väärtustava eluviisi ja olümpialiikumise edendamisse Eestis.
9. Komisjonil on õigus jagada stipendiumi summa mitme taotleja vahel või sobivate kandidaatide puudumisel jätta see välja andmata.
10. Tartu Ülikooli Sihtasutus informeerib avalikkust nimetatavatest stipendiaatidest oma kodulehekülje ja ülikooli teabekanalite vahendusel.
11. Hiljemalt üks aasta pärast stipendiumi kätteandmist esitab stipendiaat sihtasutuse juhatusele aruande stipendiumi kasutamise kohta.
12. Fondi haldab ning avaliku konkursi fondi stipendiumitele korraldab sihtasutus. Stipendiumi rahastaja lisab Stipendiumi kogusummadele 5% sihtasutuse halduskulude katteks.
10. oktoobril 2009. aastal Tartus.
Muudetud 5. septembril 2011., 9. septembril 2016. ja 26. veebruaril 2023. aastal.