Kooliolümpiamängud on õpilasi, õpetajaid ja vanemaid ühendav haridusliku orientatsiooniga, innustav ja arendav spordipidu, mis järgib nii oma vaimsuse, sisu kui ka rituaalide poolest Olümpiaharta põhimõtteid.
Eesti Olümpiaakadeemia poolt väljatöötatud kooliolümpiamängude idee kohaselt pole need ainult spordivõistlused, mis on korraldatud olümpialipu all. Kooliolümpiamängude puhul on väga suur tähtsus spordivõistlustele eelneval olümpiaharidusperioodil, mille käigus saavad lapsed erinevates ainetundides teadmisi olümpialiikumise ideest ja ajaloost, samuti on neil võimalus neid teadmisi erinevatel konkurssidel rakendada. Loomulikult ei puudu kooliolümpiamängude programmist olümpiatraditsioone järgiv spordipidu, mis on üles ehitatud sarnaselt pärisolümpiamängudega.
Kooliolümpiamängude eesmärkideks on olümpiaideede tutvustamine õpilastele ja spordiharrastuse populariseerimine läbi koolide spordielu värvikamaks muutmise. Samas ei ole kooliolümpiamängud üleriiklikuks ürituseks, kuhu valikvõistluste kaudu jõuavad üksnes parimad. Sel juhul jääks kooliolümpiamängude põhieesmärk – tuua olümpiamängud iga õpilaseni – täitmata.
Kooliolümpiamängude programm koosneb olümpiaharidusperioodist ja spordipeost.
Olümpiaharidusperioodi (kestus ajaliselt piiramata) kohustuslikud elemendid on:
Kooliolümpiamängude Komitee loomine
olümpialiikumise ajaloo ja tänapäeva tutvustamine erinevates ainetundides
kooliolümpiamängude diplomi, logo, maskoti või medalite kujundamise konkurss (vähemalt üks)
olümpiateemaliste stendide koostamine
olümpiateemalise viktoriini läbiviimine
ausa mängu konkurss
Soovituslikult võiks olümpiaharidusnädala programmis olla veel:
sporditeemaline kirjanduskonkurss
sporditeemaline kunstikonkurss
kõige sportlikuma õpetaja konkurss (kehalise kasvatuse õpetajad ei peaks osalema)
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi külastamine, muuseumi külla kutsumine
Eesti Paralümpiakomitee haridusprogrammide tellimine, külla kutsumine
kohtumised tuntud sportlastega
võistkondade ühtse riietuse ja tutvustava etteaste ettevalmistamine
spordivahendite (kilbid, pallid jm) valmistamine
põnevate auhindade valmistamine
olümpiaküla püstitamine enne spordivõistlusi
jms
Kooliolümpiamängude spordipidu on ülesehituselt sarnane pärisolümpiamängudega ning selle tseremooniate korraldamisel tuleb arvestada Olümpiahartas kirja pandud reeglitega.
Spordipeo elementideks on:
Avatseremoonia:
osavõtjate rongkäik (kui võistkondadeks on riigid, siis esimesena siseneb Kreeka ja viimasena korraldajamaa esindus, ülejäänud riigid marsivad tähestikulises järjekorras)
külaliste (linnapea, KOV juht, tuntud sportlane, spordiliidu juht jt) sõnavõtud
kooliolümpiamängude avatuks kuulutamine (kooli direktor)
Eesti Olümpiaakadeemia (või kooliolümpiamängude) lipu heiskamine olümpiahümni saatel
sportlaste, kohtunike ja treenerite olümpiatõotus
kooliolümpiamängude tule süütamine
kultuuriprogramm (osavõtvate võistkondade tutvustamised, külalisesinejad vm)
Spordivõistlused:
Spordivõistluste täpse programmi võib iga kool määratleda ise vastavalt võimalustele, kuid programmis võiksid sisalduda mitmesugused põnevust pakkuvad eripalgelised spordialad, näiteks käsikutega kaugushüpe, kilbijooks, köievedu, viimase mehe jooks, vägikaikavedu.
NB! Soovitav on spordiprogramm ette valmistada ja läbi viia viisil, mis kutsuks kõige erinevama võimekuse ja huvidega lapsi meelepärasele tegevusele sportliku võistluse vormis. Lihtsalt võimalikult paljude spordialadega spordipäeva läbiviimine ei peaks olema omaette eesmärgiks.
Lõputseremoonia:
autasustamine
kooliolümpiamängude lõpukõne, mängude lõppenuks kuulutamine (kooli direktor)
kooliolümpiamängude tule kustutamine
Eesti Olümpiaakadeemia (või kooliolümpiamängude) lipu langetamine olümpiahümni saatel
lõpumuusika
Kooliolümpiamängude idee teostamise hõlbustamiseks on Eesti Olümpiaakadeemia alates 2004. aastast korraldanud kooliolümpiamängude projektide konkursse, mille parimaid on toetatud ka rahaliselt.