Alljärgnevalt mõned näpunäited kooliolümpiamänge korraldanud õpetajatelt. Kui Teil on omalt poolt häid mõtteid, olete oodatud neid teistelegi jagama!

1. Kuidas saavutada kooli juhtkonna soosing kooliolümpiamängude korraldamiseks?
K.K: Minna kooli juhtkonna jutule korralikult paika pandud projektiga (summad ja toimumise aeg jne). Kaasa võtta illustreerivat materjali teiste koolide mängudelt ja olla valmis põhjendama oma otsust korraldada kooliolümpiamängud.
M.M: Teha direktorile ettepanek asuda Olümpiakomitee esimeheks.
E.A: Küsida vähem raha kooli eelarvest- õpetajad peavad kirjutama ise projekte ja otsima sponsoreid. See pole üldse raske kui süsteem käppa saab.
Korraldada üritus mastaapselt- kaasata teisi koole ja/või organisatsioone.
Tagada ürituse kajastamine pressis- au ja kuulsus meeldib alati kooli juhtkonnale.
Kaasata kooli juhtkond olümpiamängude korraldamisse.
Tänada.
U.S: Kooli juhtkonnale peab oskama ära põhjendada, miks on antud üritus kasulik-vajalik õpilastele, õpetajatele ja koolile tervikuna.
Väikesed vihjed, kuidas põhjendada:
 Kooliolümpiamängud on üritus, mille planeerimisest kuni aktiivse osalemiseni on võimalik kaasata tervet kooli, alates õpilastest ja lõpetades kooli direktoriga. Seega on kooliolümpiamängud üks võimalus liita kogu kooliperet.
 Kooliolümpiamängud võimaldavad ühe teema alla ühendada terve rea toredaid ettevõtmisi (kunstikonkursid, spordimuuseumi külastamine, viktoriin, spordivõistlused, ausa mängu või rüütelikkuse konkurss – ka sellest teemast rohkem rääkimine, uurimustööd, õppestendide tegemine, omaloomingu- konkursid, etlemiskonkursid – parimad esinevad avatseremoonial jne.)
 Tuua positiivseid näiteid teistes koolides toimunud kooliolümpiamängudest (üks võimalus mõnda kooliolümpiamängude videot vaadata), rääkida ka antud õpetajakoolitusel kogetust.
 Õnnestunud kooliolümpiamängudega on võimalus tõsta nii lastevanemate, omavalitsuse, kui õpilaste endi silmis kooli mainet. (Teavitage oma üritusest ka meediat, vähemalt kohalikku väljaannet. Kutsuge kooliolümpiamänge vaatama lapsevanemaid, omavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtete juhte, tuntud sportlasi jt. kellele tahaksite reklaamida oma kooli.)

2. Kuidas saada toetust omavalitsuselt?
M.M: Kutsuda avamisele (kutsed) ja siis paluda abi ka.
K.K: Teha jällegi korralik kirjalik taotlus ja adresserida vallavanemale ja vallavalitsusele. Põhjendus juurde ja normaalne vald leiab alati raha. Loomulikult jutt, et vald saab promo ajakirjanduses.
E.A: Samad sõnad mis eelmises punktis, kuid suunatult omavalitsusele. Peale-hakkajatele inimestele tuldakse alati vastu ja järgi…
U.S: Vaata eelmist punkti. Lisaks peate leidma võimaluse selgitada, et antud ürituse toetamisega on omavalitsusel võimalus näidata toetust koolile ja lastele ning tõsta sellega ka oma mainet (meedia, lapsevanemad, kohalikud ettevõtted- soovitav võimalusel paluda ka nende toetust. Kindlasti rõhutada, et kõigil toetajatel on oluline roll toreda ürituse õnnestumisele – kõik peavad tundma ennast tähtsatena).

3. Kuidas kaasata kooliolümpiamängude korraldamisse teisi õpetajaid?
K.K: See on kõige raskem asi aga kui on hästi paika pandud üritus, siis iga õpetajaga individuaalselt rääkides saab alati parema tulemuse, kui kuskil koosolekul. Keegi ei keeldu, kui ilusti rääkida ja nõusolekut küsida. Tavaliselt on ju tegu tööajaga
ja koolipäevaga.
E.A: Pakkuda neile arenemise ning eduvõimalust. Liiga raskeid või mõttetuid või igavaid ülesandeid ei soovi keegi. Respekteerida tuleks kolleegide õigust isiklikule vabale ajale. Tänada. Isegi ette.
M.M: Meelitada hea sõnaga, lõpetamisel tänukirjad.
U.S: Osaliselt on vastus olemas juba eelmises punktides. Mõned vihjed veel lisaks:
 On väga oluline, et esmalt teete selgeks oma kolleegidele, et see ei ole mitte ainult spordiüritus, vaid ülekooliline üritus, milles on kõigil õpetajatel oma osa.
 Püütke leida igale õpetajale oma ülesanne. Näiteks kunstiõpetuse õpetajale joonistamine, voolimine vms., laulmisõpetajale mõne asjakohase laulu õppimine ja abi avatseremoonia korraldamisel, eesti keele õpetajale sporditeemaliste jutukeste või luuletuste konkursi korraldamine, ajaloo õpetajale viktoriini küsimuste koostamine, korralduskommitee liige jne. Tegelikult leiab kõikidele õpetajatele ülesande, vaja on veidi fantaasiat ja ärge unustage, et ka teistel õpetajatel on endal piisavalt algatusvõimet ja häid ideid, teie ülesanne on pigem vihjete andmine (ideid saate ka “Kehalise kasvatuse töövihikust”, mille ainealaseid ülesandeid võiks õpetajad ka oma ainetundidesse planeerida).
 Kindlasti on ka õpetajate seas erandeid, kes tahavad konkreetseid ülesandeid konkreetseks kuupäevaks või ka selliseid, kes kindlasti keelduvad teie ettepanekust üritusele kaasa aidata. Ärge laske ennast sellest heituda, loodan, et tunnete oma kolleege piisavalt ja oskate kasutada oma psühholoogilist vaistu.
 Hea on, kui te suudate kooliolümpiamängude planeerimise teha vähemalt pool aastat ette, et õpetajatel ja kooli huvijuhil oleks võimalik oma tööplaanidesse antud üritus sisse planeerida.
 Peate selgeks tegema, kas oluline on enne juhtkonna nõussesaamist õpetajad enda poole võita või vastupidi. Samas on minu arvates kõige parem variant kõigepealt huvijuht enda poolele saada või veelgi parem – panna tema üheks peakorraldajaks (teie olete siis nõuandja ja peaabi rollis) ja siis kutsuda kokku juhtkond ja õpetajad ning selgitada ürituse otstarbekust ja vajalikkust – vt. eestpoolt.

4. Kuidas lapsi mängudeks moraalselt ette valmistada?
M.M: Klasside esindajad kutsuda varakult kokku ja kehalise kasvatus tundides teha selgitustööd.
K.K: See on rohkem kehalise kasvatuse õpetajate rida, nende tunnis käib töö ja vile koos ja jutt sinna juurde. Olümpiaharidusnädal ongi selleks mõeldud, et tasapisi süstida olümpiapisikut. Mängude toimumine on varakult on kõigile ette teada, see on ju ürituste plaanis jne.
E.A: Kui õpetaja ei käsitle olümpiamängude tulemusi sama suure tõsidusega kui riigieksameid, siis ei tee seda ka lapsed. Tegelikult oleneb kõik õpetaja igapäevasest suhtumisest kehalise kasvatuse tunnis – kui tund on stress, siis usuvad õpilased, et OM on ka stress – ja nad ei eksi.
U.S: Loomulikult vajavad ka lapsed teadmisi ja minu pärast ka moraalset ettevalmistust kooliolümpiamängudele kaasaaitamiseks.
 Kõige parem, kui leiate õpilased, kes võiks kuuluda kooliolümpiamängude korraldukomiteesse ja saaksid teie tublideks abilisteks ja info edasiandjateks oma klassides.
 Kooliolümpiamängudest ja üldse olümpiamängudest võiksite aegsasti rääkida mõnes kehalise kasvatuse tunnis või teevad seda teised aineõpetajad oma tundides, arvan, et see on kokkuleppe küsimus.
 Olen ise teinud ka ülekoolilisi kogunemisi, milles lisaks õpetuslikule ülevaatele olümpiamängudest (hea kui see on kaasahaarav power point või video esitlus) teavitan ka eelolevaid kooliolümpiamängude üritusi.
 Omal kohal on ka õppe- ja infostendid, mille loetavuse võiksite põnevamaks teha näiteks konkreetsetele küsimustele vastuse leidmisega viktoriiniks või lihtsalt lisaülesandena kehalise kasvatuse või mõnekse teiseks ainetunniks.
 Ka spordimuuseumis teemakohase näituse külastamine on üks võimalus õpilaste teadlikkust tõsta.

5. Kuidas saada spordivõistlustele kohtunikke?
E.A: Õpetajate, lapsevanemate hulgast. Kaasata mittetulundusühinguid.
K.K: Kaasata vabastatud õpilasi. Õpetajatele läheneda jällegi läbirääkimistega, mitte käskudega. Protokollid tuleb ette valmistada ja inimestele ülesanded ära seletada. Ja lõpuni läbi mõelda, kuhu protokollid viia jne.
M.M: Varakult vestelda aktivistidega, vabastatutega, õpetajaid instrueerida varakult – tänukirjad lõpetamisel.
U.S:
 Kõige parem, kui suudate oma koolis vanemate klasside õpilased kohtunikeks välja koolitada (miks mitte ka vabastatud õpilased).
 Teine võimalus on kohtunike kohustus õpetajate vahel ära jaotada.
 Kolmas võimalus on kaasata kohalikke treenereid ja teisi kehalise kasvatuse õpetajaid või omavalitsuse spordifunktsionääre.

6. Kuidas kooliolümpiamänge korraldada, kui napib spordiväljakuid ja spordiinventar on aegunud?
E.A: Läheneda ideeliselt loovalt. Rahaliselt läbi projekti- ja sponsoritöö.
M.M: Teha lihtne programm, kasutada omavalmistatud vahendeid (kilbid, odad, kivide kasutamine jne.).
K.K: Valida alad, mis sobivad vastavasse ümbrusesse – jooksud, käsikutega kaugushüpe (õpilased teevad tööõpetuses käsikud). Stoppereid saab
naaberkoolist lanata. Peale hea tahte ei takista miski! Fantaasiat ei saa kahjuks laenata…
U.S: …siis on ongi õige aeg ja põhjus üle vaadata oma spordibaasid ja inventar.
 Üks võimalus selle parandamiseks on kirjutada projekte erinevatele fondidele (uskuge: hästi planeeritud kooliolümpiamängud on piisav põhjus erinevatelt fondidelt raha küsimiseks).
 Kooliolümpiamängud on ka hea võimalus koputada kohalike omavalitsuste südametunnistusele kooli selles osas toetada ja aidata.
 Võib-olla oleks aga mõistlik kogu koolil üks tore talgutepäev korraldada ja olemasolevad spordiväljakud korda teha.
 Lõppude lõpuks on võimalused igal spordiväljakul, arvestades antud tingimusi ja inventari olemasolu, mingi vahva võistlus korraldada, teie ülesanne on see võistlus või spordiala vaid välja mõeda.
 Kui muud võimalust ei ole, siis on vahendeid, mida lihtsate vahenditega ka ise või lapsed tööõpetuse tunnis valmistada saavad.
 Viimane võimalus on vajaliku inventari laenamine naaberkoolist.

7. Kust saada kooliolümpiamängude jaoks tõrvikuid, lippe, auhindu, helitehnikat?
E.A: Vastus eelmises punktis.
K.K: Eesti Olümpiaakadeemia aitab. Helistage meile! Helitehnika tuleb rentida, see on väga oluline asi kooliolümpiamängudel. Selleks ka meiepoolne toetusraha projektidele.
M.M: Tõrvikuid saab aianduse poest suhteliselt odavalt, klasside lipud valmistavad õpilased ise, auhinnad võivad olla ka sümboolsed (pärjad), diplomid mitmeks aastaks, siis on odavam, helitehnika ei ole ka kõige olulisem (vallast laenata, mõnel õpilasel isiklik tehnika või tema sõbral jne.).
U.S:
 Üks võimalus on kasutada projektide kirjutamisest saadud raha ja vajaminev asi osta.
 Teine võimalus paluda abi kohalikelt omavalitsustelt, ka sponsoritelt ja kohalikelt kultuuriasutustelt (N: helitehnika laenamine)
 Auhindu (N: medaleid, diplomeid) võivad ise teha ka õpilased (N: tööõpetuse või kunstiõpetuse tunnis).

Kommentaarid järgmistele väidetele:

1. Eliitkoolidel on kooliolümpiamängude korraldamiseks eelised, kuna neil on paremad õpilased.
E.A: Te ei usu ju ise ka sellesse, mida küsite. Võib-olla mõni üritab end õigustada… Minu arvates pole see õige.
K.K: Jama jutt. Parem õpilane koolis pole näitaja koolivälisel üritusel.
M.M: Ka nende õpilastega tuleb tegelda ja kontrollida pidevalt ettevalmistuste kulgu.

2. Väikestel koolidel on raskem kooliolümpiamänge korraldada vähese õpilaste arvu tõttu. Suurtes koolides on lihtsam ka sellepärast, et seal on kindlasti rohkem ideega kaasatulijaid.
E.A: Ei ole õige. Alati saab teisi kaasata.
M.M: Väikestes koolides teha lihtsam programm, nende koolide õpilased saavad rohkem võistelda.
K.K: Vastupidi, väike on alati paindlikum ja asju lihtsam korraldada, korraldajaid ka vähem vaja. Suures on palju rohkem probleeme, juba see,
kellele anda korraldada, kõigile ei saa.

Kas teil on veel midagi lisada kooliolümpiamängude korraldamist alustavatele õpetajatele?
E.A: Igaljuhul proovida. Mitte ülearu tõsiselt asja võtta- kõik õnnestub niikuinii!
K.K: Hea tahe on see, mis edasi viib ja ükski asi ei jää tegemata.
M.M: Head pealehakkamist!