Kooliolümpiamängud on õpilasi, õpetajaid ja vanemaid ühendav haridusliku orientatsiooniga, innustav ja arendav spordipidu, mis järgib nii oma vaimsuse, sisu kui ka rituaalide poolest Olümpiaharta põhimõtteid.

Eesti Olümpiaakadeemia poolt väljatöötatud kooliolümpiamängude idee kohaselt pole need ainult spordivõistlused, mis on korraldatud olümpialipu all. Kooliolümpiamängude puhul on väga suur tähtsus spordivõistlustele eelneval olümpiaharidusperioodil, mille käigus saavad lapsed erinevates ainetundides teadmisi olümpialiikumise ideest ja ajaloost, samuti on neil võimalus neid teadmisi erinevatel konkurssidel rakendada. Loomulikult ei puudu kooliolümpiamängude programmist olümpiatraditsioone järgiv spordipidu, mis on üles ehitatud sarnaselt pärisolümpiamängudega.

Kooliolümpiamängude eesmärkideks on olümpiaideede tutvustamine õpilastele ja spordiharrastuse populariseerimine läbi koolide spordielu värvikamaks muutmise. Samas ei ole kooliolümpiamängud üleriiklikuks ürituseks, kuhu valikvõistluste kaudu jõuavad üksnes parimad. Sel juhul jääks kooliolümpiamängude põhieesmärk – tuua olümpiamängud iga õpilaseni – täitmata.

Kooliolümpiamängude programm koosneb olümpiaharidusperioodist ja spordipeost.

Olümpiaharidusperioodi (kestus ajaliselt piiramata) kohustuslikud elemendid on:

Kooliolümpiamängude Komitee loomine
olümpialiikumise ajaloo ja tänapäeva tutvustamine erinevates ainetundides
kooliolümpiamängude maskoti konkurss
olümpiateemaliste stendide koostamine
olümpiateemalise viktoriini läbiviimine
ausa mängu konkurss

Soovituslikult võiks olümpiaharidusnädala programmis olla veel:

sporditeemaline kirjanduskonkurss
sporditeemaline kunstikonkurss
kooliolümpiamängude diplomi, logo või medalite kujundamise konkurss
kohtumised tuntud sportlastega
kõige sportlikuma õpetaja konkurss (kehalise kasvatuse õpetajad ei peaks osalema)
Eesti Spordimuuseumi külastamine  (või kutsu spordimuuseum oma kooli külla, tel: 7300753)
võistkondade ettevalmistus
olümpiaküla püstitamine
põnevate auhindade valmistamine
jms

Kooliolümpiamängude spordipidu on ülesehituselt sarnane pärisolümpiamängudega ning selle tseremooniate korraldamisel tuleb arvestada Olümpiahartas kirja pandud reeglitega. Spordipeo elementideks on:

Avatseremoonia:
osavõtjate paraad
kooliolümpiamängude avatuks kuulutamine
kooliolümpiamängude lipp ja hümn
sportlaste ja kohtunike vanne
kooliolümpiamängude tule süütamine
kultuuriprogramm

Spordivõistlused:
Spordivõistluste täpse programmi võib iga kool määratleda ise vastavalt võimalustele, kuid programmis võiksid sisalduda mitmesugused põnevust pakkuvad eripalgelised spordialad, näiteks käsikutega kaugushüpe, kilbijooks, köievedu, viimase mehe jooks, vägikaikavedu.

NB! Soovitav on spordiprogramm ette valmistada ja läbi viia viisil, mis kutsuks kõige erinevama võimekuse ja huvidega lapsi meelepärasele tegevusele sportliku võistluse vormis. Lihtsalt võimalikult paljude spordialadega spordipäeva läbiviimine ei peaks olema omaette eesmärgiks.

Lõputseremoonia:
kooliolümpiamängude lõpukõne
olümpiatule kustumine
olümpiamängude lipu langetamine
lõpumuusika

Kooliolümpiamängude idee teostamise hõlbustamiseks on Eesti Olümpiaakadeemia alates 2004. aastast korraldanud kooliolümpiamängude projektide konkursse, mille parimaid on toetatud ka rahaliselt.

Eesti Kultuurkapital